Hea teada

Oleme kogunud siia sagedasemad nägemisega seotud küsimused ja vastused neile.

Miks on oluline päikeseprillide UV-kaitse?

Prillid on aksessuaarid, mis peavad sobima nii näokuju kui ka inimese iseloomuga. Isegi kui pikaajalised päikeseprillikandjad on leidnud omale kindla kujuga prillid, tasub vahelduse mõttes julgelt proovida erineva stiili ja kujuga lahendusi, et leida oma aksessuaaride hulka uusi täiendusi ja maitseid. Tähelepanu peab jääma aga sellele, et prilliklaasid vastaksid tingimustele, millal ja millises keskkonnas neid kasutatakse ning kindlasti pöörama tähelepanu ka sellele, et kaitse päikese eest oleks efektiivne. Seepärast on oluline muretseda prillid, millel oleks päikeseprillide UV-kaitse.

 

Miks on oluline silmi kaitsta?

Päikesevalgusega koos jõuab meieni UV-kiirgus, millest 95% moodustab UV-A kiirgus, mille intensiivsus on aasta läbi Eestis praktiliselt sama tugev. Ohtlikum on aga UV-B kiirgus, mis on kantserogeensem osa päikesevalgusest. Eestis on UV-B kiirgus intensiivsem kevadest sügiseni ja eriti hommikul kella 10st kuni õhtul kella 16ni, mil nii enda nahka, silmi kui ka juukseid tuleb eriti kahjustuste eest kaitsta.

 

Kui naha kaitsmiseks sobib otsese päikese eest varjus olemine, puuvillaste riiete kandmine ning ka füüsikalise kaitse põhiste päikesekreemide kasutamine, mis sisaldaks tsinkoksiidi ja titaanoksiidi, siis silmade kaitseks tasub eelistada korralikke päikeseprille, mis kaitseksid silmi nii UV-kiirguse kui ka ereda valguse eest.

 

Instrumentarium optometrist Merle Väljari selgitab, et kõige kergem on silmi ereda päikesevalguse ja UV-kiirguse eest kaitsta päikeseprillidega, mida tasub kasutada päikeseliste päevadega läbi aasta. Päikeseprillideta võib päikese käes viibida lühiajaliselt, aga kui on teada, et päikese käes tuleb viibida mitmeid tunde või terve päeva, siis tasub silmi kaitsta korralike päikeseprillidega ning kasutada võimalusel ka päikesevarje näiteks peakatte näol, et silmi ereda valguse eest rohkem kaitsta. Seejuures on oluline, et päikeseprillide klaasidel oleks ka reaalselt UV-A ja UV-B kiirguse kaitse, sest lihtsalt tumedam klaas silmadele kaitset ei taga. Sageli unustatakse kaitsta just laste silmi, kuigi see on eriti oluline, sest nende silmad on UV-kiirgusele eriti tundlikud, kuid samuti vajavad silmad päikesevalguse eest kaitset vanemas eas. 

 

Millist mõju võib UV-kiirgus avaldada?

Kui silmi järjepidevalt päikese- ja UV-kiirguse eest ei kaitsta, võivad kaasneda mitmed ägedad ja kroonilised silmakahjustused. Näiteks fotokeratiit ehk silma sarvkesta päikesepõletus, mida põhjustab UV-B kiirgus. Fotokeratiit võib tekkida, kui viibida tunde rannas, lumel või veekogul ilma silmi päikeseprillidega kaitsmata. Esmasteks sümptomiteks on 1-2-päeva kestev valu ja ajutine nägemise kadumine - 20 protsenti kõikidest katarakti ehk hallkae juhtumitest on põhjustatud just liigsest UV-kiirgusest.

 

Intensiivse päikese korral eelistada kindlasti tugevama UV-filtriga prilliklaase, eriti mägedes ja lõunamaades ning peegelduvate pindade puhul nagu näiteks veekogude ääres või merel viibides, aga ka pärast vihma autoga sõites, polariseeritud päikeseprille. Polariseeritud päikeseprillid vähendavad peegeldust vee- ja autotee pinnalt ja muudavad nägemise seeläbi selgemaks ja täpsemaks, väsitades silmi vähem.

 

Millised nägemisvahendid suveks valida?

Suvisel ajal sobib ideaalselt kandmiseks päikeseprillid. Päikeseprillide klaase on võimalik soetada ka miinus- või plussklaasidega või kanda all kontaktläätsi. Suveperioodil ja puhkuse ajal vahetatakse päikeseprille, optilisi prille ja kontaktläätsesid sagedamini kui näiteks tööajal, sest vajadused on erinevad — samas ei ole puhkusepaikades alati tagatud tingimusi, et vahetada läätsesid puhaste kätega ja see loob kõrgendatud riski silmainfektsioonideks. Kõige olulisem kontaktläätsede käsitlemisel on käte hügieen ehk iga kord kui läätsed silma asetada ja need sealt eemaldada, tuleb kindlasti käsi pesta. Teine oluline aspekt on jälgida täpselt kandmisrežiimi ja optometristi soovitusi kontaktläätsede valimisel, kandmisel ja hooldusel.

 

Suvisel ajal ja üleüldiselt on silmadele kõige mugavamad ja turvalisemad ühekordsed päevased läätsed, mis ei vaja hooldust - neid ei pea säilitama konteineris ja pärast eemaldamist saab need kohe ära visata. Kontaktläätsede kasuks räägib ka võimalus kanda suurte klaasidega isikupäraseid päikeseprille, mis sageli tehniliselt ei võimalda optiliste päikeseprilliklaaside paigaldamist. Optilised päikeseprillid on väga heaks alternatiiviks kontaktläätsede kandjatele, sest võimaldavad suvel silmadele puhkust anda.

 

Läätsede valimist peab kindlasti alustama optometristi külastusega, kes selgitab välja, milliste parameetritega kontaktläätsed silma sobivad ja hindab samas ka silmade tervislikku seisundit, kas üldse ja kui, siis milliseid kontaktläätsi peaks kandma. Läätsede parameetriteks on läätse diameeter ja baaskumerus, mis inimestel erinevad. Lisaks peavad silmad olema terved, ehk ei tohi olla silmapõletikku, silmade kuivust jms. Kui silmadega on kõik on korras ja läätsede parameetrid saadud, siis võib hakata läätsi valima. Juhul kui optikakaupluses puuduvad sobilikud kontaktläätsed, siis võib tellida neid ka mujalt või e-poodidest, arvestades optometristilt saadud silmade eripära arvestavaid parameetreid, kuid peab kindlasti arvestama, et läätsede materjal ja paksus võivad olla erinevad ja ei pruugi nii mugavad silmas tunduda, kui need, mis on proovitud visiidi käigus.

 

Kui sobilikud kontaktläätsed on leitud, siis tasub teada, et kui kontaktläätsi pole võimalik konteineris spetsiaalses läätsevedelikus säilitada, tuleb need pärast silmast eemaldamist ära visata, sest kuskil mujal neid kindlasti hoida ei tohi. Kui minna matkama, siis soovitaksin kindlasti kasutada vaid ühepäevaseid kontaktläätsi, mida ei pea säilitama ega hooldama ja mida võib peale silmast eemaldamist kohe ära visata - nii on risk silmapõletike tekkeks kõige väiksem. Teine võimalus on ööpäevased kontaktläätsed, mida võib silmas hoida kuni kaks nädalat järjest. Siiski peab eelnevalt nende kandmiseks kindlasti konsulteerima silmaarsti või optometristiga, kas silmade tervislik seisund sellist kandmist võimaldab. Läätsekandjatel on soovituslik kasutada silmade värskenduseks niisutavaid silmatilku, mis on mõeldud spetsiaalselt koos kontaktläätsedega kasutamiseks.

 

Kuidas kaitsta oma silmi?

Hästi nägemine parandab igas vanuses inimeste elukvaliteeti, seetõttu on enda silmade tervise hoidmine äärmiselt oluline. Ometigi võivad silmade tervisele halvasti mõjuda nii igapäevased rutiinseks muutunud harjumused kui ka inimese üldine seisund, mis võib sõltuda pärilikkusest. Enam kui pooled täiskasvanud elanikkonnast vajavad paremaks nägemiseks prille või läätsesid ning iganädalaselt külastab ainuüksi ühes prillipoes optometristi keskmiselt 15 inimest, kes on pöördunud nägemise muutuse kahtlusega optometristi poole ning neist enamik vajabki uusi prille.

 

Silma eripärast tuleneb kehvem nägemine, mida saab parandada prillide või läätsede kasutamisega, ei ole reeglina haigus, kuid samas mitmed silmahaigused põhjustavad samuti nägemise langust. Üle 60% täiskasvanud elanikkonnast vajab mingil hetkel nägemisteravuse parandamiseks prille või läätsesid. Oluline on vaid aru saada, millal.

 

Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari selgitas, et paljude inimeste silmad on tänapäeval igapäevaste tegevuste tõttu sageli liigselt pinges. Liiga kaua ekraani vaatamine, sh pikalt arvutiekraani ees töötamine, tahvelarvutist lugemine, järjepidev teleka vaatamine ning nutitelefoni kasutamine nõuavad silmadelt pidevalt pingutamist. Suurenenud ekraanikasutamise tagajärjel võib juhtuda, et silmad hakkavad kiiremini kuivama või punetama ning ka nägemine võib halveneda. Samamoodi mõjub silmade tervisele lugemine või lähitöö ebasobivates tingimustes – näiteks ebapiisava valgusega või ka halva lugemisnurga ja asendi kasutamisel.

 

Igal inimesel on võimalik oma käitumisharjumusi korrigeerides silmade tervise hoidmisele kaasa aidata. Arvuti taga töötades tuleks teha regulaarselt pause, et anda silmadele puhkust. Pauside ajal tasub vaadata kaugusesse, näiteks aknast välja ning teha ka erinevaid silmaharjutusi - näiteks silmaringe ühes ja teises suunas või siis vaadata kaugusesse – fokusseerida pilk ning seejärel vaadata läheduses asuvale objektile ning seda tegevust korrata 3-6 korda järjest. Hea on lasta ka päeva jooksul silmadel lihtsalt puhata ning aeg-ajalt silmad sulgeda.

 

Enamasti saab iga inimene ise enda nägemise muutust hinnata. Näiteks jälgida teleri vaatamisel, kas silmi tuleb pingutada või kissitada subtiitrite lugemiseks või kas tänaval liigeldes nähakse piisavalt teravalt tänavasilte lugeda. Silmanägemise muutust võib tajuda ka siis, kui on sagedased peavalud päeva lõpus või pärast intensiivset silmadega tööd. Kui silmi tuleb kissitada, et kaugele vaatamisel nägemist teravustada või kui lähedale vaadetes silmad kiiresti väsivad või tekitavad peavalusid, siis võib olla tegemist nägemisprobleemiga, mida saab lihtsasti lahendada sobilike prillidega. Seepärast on soovituslik silmanägemist kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul või siis kui nägemisteravuses tajutakse muutuseid.

 

Instrumentariumi optometrist soovitas enda silmade tervise hoidmiseks kasutada alati õigeid töövõtteid arvutiga töötamisel: monitori ülemine serv peaks olema 5-7 cm silmadest allapoole, siis on koormus silmadele väiksem, kuna see soodustab silmade pilgutamist, mis omakorda aitab hoida silmi niiskematena. Paberkandjal materjalide lugemisel veenduge, et lugemiseks on piisavalt valgust ning et ajaleht või raamat on vähemalt 40-50 cm kaugusel. Lisaks igapäevastele tegevustele mõjutavad silmade heaolu ka keskkonnast tingitud mõjud – näiteks otsene ere päike kui ka tolmune või kuiv konditsioneeritud õhk.Päikeselise ilmaga tuleb kanda korralikke päikeseprille, millel on UV-kaitse. Lihtsalt tumendatud klaasidega päikeseprillid võivad teha silmadele karuteene, sest silmaava tumedate klaaside taga laieneb ning UV-kiirguse kahjulik mõju seeläbi suureneb. Esmaseks valikuks silmanägemise parandamisel on alati prillid ning läätsed on prillide kõrval mugav kõrvallahendus, kunagi ei tohiks olla kontaktläätsed ainus nägemist korrigeeriv variant.

 

Ka halvad harjumused nagu suitsetamine ning ülemäärane alkoholi tarbimine takistavad organismis toitainete ja vitamiinide omastamist, mõjutades kogu keha tervislikku seisundit, sealhulgas ka silmi. Alkohol dehüdreerib keha ning see võib tekitada näiteks ka silmade kuivust ning samas põhjustada erinevaid silmahaigusi“ nentis optometrist.

 

Silmanägemist tuleks kontrollida vähemalt kord iga kahe aasta järel, kui ei ole öeldud teisiti. Iga prillipood võimaldab saab nii nägemisteravust, -ulatust kui ka silmarõhku,“ soovitas Väljari. Ta lisas, et silmarõhku peaksid kontrollima vähemalt kord paari aasta jooksul kõik täisealised inimesed ning eriti need, kelle sugulastel esineb kõrgenenud silmarõhuga seotud silmahaigus. Rohkem peaks silmade seisundit kontrollima ka kõik need, kes töötavad palju arvutitega, juhivad sõidukeid või teevad muud sarnast head silmanägemist eeldavat tööd. Kui aga nägemine on halvenenud ning selle parandamiseks on välja kirjutatud prillid, siis tuleb neid kindlasti ka kasutada, sest vastasel juhul võib mõningatel juhtudel, eriti lastel ja noorukitel nägemine veelgi enam halveneda.

 

Miinusprille, mis teevad kaugele vaatamise selgemaks, võib tegelikult kanda pidevalt kõiki igapäevaseid toiminguid tehes. Lähemale kui paari meetri kaugusele vaadates – näiteks raamatut lugedes või nutiseadmes olles võib need teatud tugevuste korral ära võtta, kuid ei pea. Samas lähitööprillide puhul ei tasu pikalt ilma prillideta lugeda või ekraani taga töötada, sest see väsitab silmi ning päeva lõpus ei aita enam ka prillid. Lähitöö prillide omanikud või ka need, kes kasutavad sagedasti ja pikalt tööks arvutit, peaksid prillid kohe tööd alustades ette panema ning neid ostes eelistada selliseid prilliklaase, millel on spetsiaalne peegeldusvastane kate, mis vähendavad ekraanide helenduse väsitavat mõju silmadele.

 

Kuidas valida sobilikke prille?

Kuigi prilliraamide valik on väga lai ning nende seast leiab igaüks kindlasti enda isikupärale ja stiilile sobivad, soovitab optometrist silmas pidada lühi- ja kaugnägevuse erisusi. Prilliraame valides tuleks tähelepanu pöörata eelkõige silmade asendile, et need asetseksid võimalikult raamiava keskel. See tagab klaaside esteetiliselt kauni istuvuse raamis ja annab ka optiliselt parima moonutustevaba nähtavuse. Ramide õige kuju, laius ja kõrgus sõltuvad määratud prilliklaaside tüübist ja tugevustest.

 

Lühinägevuse puhul muudab optiline klaas silma väiksemaks, seetõttu on parem valida väiksema läbimõõduga raam. Kaugnägevuse korral tuleks vastupidiselt valida suurem raam, sest klaasi optika suurendab silma ja liialt väikese raami puhul ei pruugi lõpptulemus jääda kõige parem. Klaaside omadustest sõltub ka, millised raamid on sobivaimad — kas plastik- metall-, kruvi- või tamiilraamid.

 

Kui noorte seas on enim levinud kaugelevaatamiseks vajalikud prillid, siis vanuse lisandudes silmalääts muutub ning täiendavalt võib vaja minna ka lähedale vaatamise parandamiseks mõeldud prille. Selleks, et vältida mitme erineva prillipaari vahel žongleerimist, tasub eelistada mitmevaatelisi prilliklaase või läätsesid, millega parandatakse nii kaugele kui ka lähedale vaatamise selgust. Mitmevaateliste prillide puhul on ühte prilliklaasi kokku pandud kolm erinevat funktsiooni ning arvestatud iga inimese silma mõõtudega, et tagada parimat sujuva üleminekuga selget nägemisala kaugelt lähedale. Mitmevaatelistel klaasidel on kaugele, keskdistantsile ja lähedale vaatamise alad ehk klaasi üla-, kesk- ja alaosa, mille tugevused muutuvad vastavalt nägemisvajadusele erinevatele distantsidele. Lisaks võiks klaasid enamasti olla ka õhendatud, et need oleksid kergemad ja jääksid raamis esteetiliselt ilusamad.  Ka prilliraamide hea ja õige istuvus on mitmevaateliste prillide puhul oluline, sealhulgas ka sangade pikkus, et need ei oleks liiga lühikesed ega liiga pikad. Neid on võimalik küll pisut reguleerida, kuid mitte alati.



 

Kuidas peaksid kooliõpilased enda silmade eest hoolitsema?

Nutitelefonid, tahvelarvutid ning arvutid on meie igapäeva osa.  Laste nägemisprobleemide üheks suurimaks mõjutajaks on lähitöö, mille alla kuulub nii lugemine, õppimine kui ka ekraanide suurenenud vaatamine. Laste puhul on nägemisprobleemid märgatavalt suurenenud eelkõige viimastel aastatel, kuna lapsed viibivad üha vähem aega väljas mängides ning eelistavad tubastes tingimustes telekat vaadata või nutitelefonis olla. Kogu meelelahutussüsteem on kolinud virtuaalruumi ning sellega on kaasnenud olukord, mil lapsed, teismelised ning ka täiskasvanud veedavad liiga palju aega ekraani taga, isegi peale pikka kooli- ja tööpäeva. Selle tõttu on oluline ka varasemast rohkem tähelepanu pöörata oma silmade tervisele. Lapsed ise sageli ei saa aru isegi, et pilk on muutunud uduseks. 

 

Selline pidev koormus silmadele võib põhjustada nägemise hägustumist nii kaugele kui lähedale vaatamisel ja raskusi objektide, sõnade või tahvlil oleva teksti ära tundmisel. Laste nägemist on lastevanematel tihtipeale keeruline hinnata, sest lapsed ei oska sellele sageli ise tähelepanu pöörata. Seepärast tuleb laste nägemist regulaarselt kontrollida, sest tihti ei pane lapsevanemad silmanägemise halvenemist tähele. Nii võib juhtuda, et satutakse nägemiskontrolli liiga hilja.  Lapse jaoks võib udune pilk tunduda mitte midagi erilist, sest ta ei oska seda millegagi võrrelda - seepärast on optometristi sõnul oluline kontrollida lapse silmi vähemalt kord aastas ning jälgida enda last ka ise ja õigel ajal reageerida.

 

Laste puhul on kindlad märgatavad tegevused, mis viitavad halvenenud silmanägemisele. Näiteks võib halvenenud silmanägemisele viidata sage silmade hõõrumine, kissitamine või peavalud, lugedes järje kaotamine ning ekraanile aina lähemale liikumine. Sellest hoidumiseks peaks eelkõige piirama ekraani taga veedetavat aega. Nimelt ei tohiks alla 7-aastased olla arvuti taga rohkem kui tund päevas, 15-20 minuti kaupa. Kooliealiste laste puhul ei tohiks ekraanide ees olla üle paari tunni. Oluline on silmas pidada ka ekraani kaugust silmadest - see peaks olema vähemalt 40 cm kaugusel.  Lisaks võib lastele luua ka reeglid, et peale kindlat arvu raamatupeatükke või videomängu tasemeid tuleb püsti tõusta ja aknast välja vaadata. Sellised väikesed pausid on silmadele väga olulised. Samuti on oluline viibida igapäevaselt õues, sest otsene päevavalgus on lapse nägemise seisukohalt väga oluline ja vajalik.  Täiskasvanud saavad kaugelevaatamise teravust kodus testida näiteks TV abil – kui subtiitrite lugemine nõuab silmade kissitamist või tekst on udune, tasub optometristi külastada.

 

Selleks, et hoida lapse nägemist võimalikult stabiilsena ja teravana, võiksid lapsevanemad minimeerida laste ekraaniaega. Vanuses kaks kuni viis eluaastat võiksid lapsed ekraane vaadata päeva peale kokku tund aega, vanemate laste puhul sõltub see juba suuresti lasteaia- ja koolitegevustest. Põhjus, miks ekraanide jälgimine, aga ka lugemine, kirjutamine või muu intensiivne lähitöö tekitab silmade kuivust ja sellest tingitud ebamugavustunnet, on selles, et lähedale vaadates ei pilguta inimene enda silmi nii tihedalt kui kaugele vaadates. Seega on soovituslik 20-minutilise ekraaniaja või muu lähitöö juures teha 20-sekundiline paus ja vaadata kaugusesse, seda isegi prillikandjatel. Seda ka täiskasvanute puhul - mida rohkem pause, seda parem. Isegi kui siseruumides püütakse ehk uduse pildiga harjuda ja hakkama saada, tasub mõelda sellele, et nägemine on samasugune ka väljas liikudes. Halb silmanägemine mõjutab taju ja reaktsioonikiirust, mis võib saada ohtlikuks nii jalakäijana kui ka autojuhina liikluses liigeldes ja seda eriti hämaras või pimedas.

 

Enne 6. eluaastat märkamata jäänud silmade olukord võib hilisemas eas kaasa tuua pöördumatuid silmakahjustusi, mis segavad töötamist ja igapäevaelu. Üheks varases lapseeas esinevaks nägemisprobleemiks võib olla amblüoopia ehk laisa silma sündroom, mis vajab kindlasti tähelepanu ja on üldjuhul ravitav enne 6. eluaastat. Juhul, kui ravile ei pöörata tähelepanu õigel ajal, ei hakka laisk silm funktsioneerima ja võib viia nägemise täieliku kadumiseni. 

 

Kontoritöötajate hulgas populaarseid sinise valguse eest kaitsvaid prilliklaase laste puhul kasutada ei soovitata - need pole laste puhul vajalikud, kuna need on mõeldud rohkem täiskasvanutele, kes töötavad erinevate ekraanide taga suurema osa enda päevast ja ka pärast tööd. Laste puhul on mõistlikum eelistada vastupidavaid ja kergeid klaase, mille pind on vastupidav, mustust hülgav ning peegeldusvastase pinnakattega (roheka jääkpeegeldusega), mis eemaldab erinevad valgushelendused erinevatelt ekraanidelt.

 

Kui liikuda klaasidest edasi prilliraamide juurde, siis võiks anda lapsele vabad käed ning lasta ise tal otsustada, et milliseid prille ta kanda soovib. Üldjuhul pole see probleemiks, et laps häbeneks prillide kandmist, pigem tundub see neile just uus ja põnev. Juhul kui laps tõesti pelgab prillide kandmist, tasub tal lasta valida sellised prilliraamid, mis talle endale meeldivad, on kerged, mugavad ning istuvad hästi - nii on kindel, et laps prille kannab. Lisaks prillide kandmisele uurivad kooliõpilased tihti, et kas võib koolipäevadel kasutada ka kontaktläätsi, kuid kooli ja õppimise perioodil võiks pigem eelistada prille, kuna need kurnavad silmi vähem. Kontaktläätsed on siiski hea alternatiiv aktiivsetel tegevustel nagu erinevad harrastused ja sport, mille puhul prillide kandmine võib raskendatud olla. 

 

Silmaprobleemide osas pöördutakse nii optometristi kui ka silmaarsti poole. Erinevus seisneb selles, et optometrist tegeleb nö terve silmaga ja ei määra ravi, kontrollides nägemisega seotud asjaolusid, määrates nägemist parandavaid abivahendeid, milleks on erinevad prillid, kontaktläätsed jt. Silmaarsti juurde tuleb minna siis, kui silm on haige ja vajab ravi, näiteks kui on põletik, suguvõsas on juba esinenud silmahaigusi või esineb mõni muu häiriv seisund. Samuti on põhjust kiiresti silmaarsti poole pöörduda, kui nägemine halveneb järsult. Silmanägemist võimaldab kontrollida iga Instrumentariumi prillipood.

 

Nägemiskontroll

Kas mul esineb astigmatismi?

Astigmatismi (sarvkesta või läätse kuju häire, mistõttu valgus ei lange võrkkestale ühte punkti) esinemist võid märgata ise teksti või muu objekti kujutise moonutuse või ebateravusena. Nägemisuuringus kontrollitakse astigmatismi esinemist alati ja seda korrigeeritakse vajadusel vastava prilliklaasiga. Astigmaatilise silma pind (ja klaasi optilise tugevuse vajadus) on eri suundades erinev. Sel juhul lihvitakse klaasid silindriliseks (lühend syl või cyl või c.), mis tähendab, et klaasidel on kaks eri tugevust (nt vertikaal- ja horisontaalsuunas) ja klaaside tugevust väljendatakse nt sellisel kujul: sf +1,0 cyl -0,25 ax 90°.

 

Kuidas ma tean, kas mu nägemine on nõrgenenud?

Nägemine on nõrgenenud, kui nt teleri vaatamine või kirjateksti lugemine on raskendatud või liikluses ei näe hästi liiklusmärke või bussi numbrit. Ka peavalud võivad anda märku nägemise halvenemisest, eriti kui valud ilmnevad päeva lõpus või pärast rohket ja intensiivset lähitööd.

 

Kuidas nägemiskontrolli tulemusi tõlgendada?

Nägemiskontrolli tulemusel teatatakse Sinu silmade refraktsioon, millega määratakse prillide kaugtugevus. Kontroll näitab ka astigmatismi esinemist ning selle korrigeerimisvajadust. Kaug tugevus on aluseks (võimalikule vajadusele) lähivaateliste prillide määramisele, mille lähilisa (add) näidatakse eraldi.

Lähilisa suurust mõjutavad nii Sinu töötegemise tavaline kaugus kui ka silmade kohandumisvõime lähedale vaatamiseks.Vanusega koos lähilisa vajadus muutub. Nägemiskontrolli ülevaates näidatakse ära ka Sinu nägemisteravus nii prillidega kui ilma.

 

Vananemine ja nägemine

Vanuse kasvades silmaläätse elastsus väheneb – märkad seda lugedes, kui tekst ebateravaks jääb. Sinule sobivate tugevustega lugemisprillid aitavad teksti jälle selgeks muuta.

 

Kui tihti tuleb nägemist kontrollida?

Nägemist tuleks kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. Instrumentariumis on nägemiskontroll lihtne ja kiire toiming. Meie optometristid hoolitsevad lisaks nägemisele ka Sinu silmade heaolu eest. Vajadusel broneerime Sulle aja silmaarsti vastuvõtule. Silmaarsti tasub külastada hiljemalt 40-aastasena ja seejärel iga kolme aasta järel.

 

Mis on nägemine?

Nägemine on valguse e nähtava objekti peegeldumine silmapõhja võrkkestal. Nähtav pilt moodustub silma valgust läbilaskvate osade (sarvkest, silmalääts) kaudu ja silmapõhja valgustundlikud retseptorid siirdavad info mööda närvirakke aju nägemiskeskusesse. Nägemiskeskuses toimub pildi tajumine ja aju kogeb seda nägemisena.

 

Kuidas nägemiskontrolli läbi viiakse ja kui kaua see kestab?

Nägemiskontrollis tehakse erinevaid teste, mis sõltuvad sellest, kuidas Sa näed ja milliseid prille või kontaktläätsi Sa tõenäoliselt oma nägemise parandamiseks vajad.

Nägemiskontrollis vaadatakse, kui hästi Sa oma silmadega näed ning kuivõrd prillid nägemist parandavad. Kõigepealt kontrollitakse silmade refraktsiooni, sellest tuleneb (tavaliselt) Sinu kaugprillide tugevus. Järgmiseks kontrollitakse Sinu silmade lähinägemise võimet.

Nägemiskontrolliks kulub umbes 15 - 30 min.

Prilliklaasid

Miks prilliklaaside hinnad erinevad?

Prilliklaasid võivad olla ühe- või mitmevaatelised, see on hinna kujunemisel põhitegur. Kasutusel on ka erinevad materjalid ja pinnakatted, mis mõjutavad klaaside kaalu ja vastupidavust ning sellest omakorda sõltub klaaside hind.

 

Miks optometrist alati kallimaid klaase soovitab?

Kallimad klaasid on optiliselt kvaliteetsemad ja seega Sinu silmadele paremad. Kõrgema hinnaga klaasid on tugevamast ja sageli kergemast materjalist, nad peavad kauem vastu ja nende kasutamine on mugavam. Kõvapind ja peegeldusvastane kate parandavad nägemist, sest klaasid ei kriimustu nii kergesti ja nägemine on selgam. Ka soodsa hinnaga klaasidega näed hästi, kuid neil puuduvad mitmed nägemist parandavad omadused.

 

Mis vahe on erinevatel pinnakatetel?

Pinnakatted suurendavad nägemise kvaliteeti ja klaaside vastupidavust. Kõvapind muudab plastikklaasid kriimustustele vastupidavamaks. Peegeldusvastane kate vähendab klaasipinna läikeid ja tülikaid silmi väsitavaid peegeldusi. See lisab ka prilliklaasi valgusjõudu e silmad saavad nähtavast objektist parema pildi. Mustust hülgav pind hoiab klaasid puhtana, neile ei jää nii lihtsalt mustuse- ja rasvaplekke ning selliste klaasidega näed paremini.

 

Kas ma olen kaug- või lühinägelik ja kas ma vajan mitmevaatelisi klaase?

Kui näed hästi kaugele, oled kaugnägelik. Noor kaugnägelik inimene näeb sama hästi ka lähedale. Kui lugemine muutub raskeks ja tekst uduseks, võib selle põhjuseks olla liigsest lähitööst (ka noortel) tulenev silmaläätse väsimine või vanusega kaasnev silma kohandumisvõime nõrgenemine. Vajad prille lähedale vaatamiseks.

Kui Sa ei näe hästi kaugele, nt ei näe teravalt liiklusmärke või bussi numbrit, siis oled lühinägelik. Vajad prille kaugele vaatamiseks.

Mitmevaatelisi prille vajad siis, kui Su silmad vajavad eri tugevusega optilist korrektsiooni lähedale ja kaugele vaatamiseks.  Mitmevaatelised prillid on kasuks, kui vajad lugemiseks prille, aga töö iseloomust sõltuvalt tahad ka kaugele vaadata prille eest võtmata.

Loe klaasidest lisa

Silmade paindlikkus väheneb vanusega, seda võib märgata lugedes või mõnd täpsust nõudvat tööd tehes – vanemas eas ei näe enam hästi. Kui viia raamat kaugemale, siis muutub tekst taas selgemaks. Sel juhul on lähitöö jaoks tarvis spetsiaalseid eritugevusega prille ja nägemiskontrollis määratakse selleks vajalik lähilisa.

 

Mis on parim lahendus lähinägemise probleemi korral?

Lähinägemise probleemi korral annavad hea nägemisulatuse ühevaatelised klaasid. Ühevaatelised klaasid on hea valik, kui tööd ja lugemist on palju ning see toimub alati enam-vähem samal kaugusel – prillide tugevus määratakse alati individuaalselt Sinu silmade ja töökauguse alusel.

Üldprillid (kahe- või mitmevaatelised) sobivad lugemiseks, kuid nende lähivaate ala on väiksem, kui ühevaatelistel prillidel.

Spetsiaalsed töö- või kontoriprillid pakuvad võimalust näha teravalt mitmele lähedalasuvale kaugusele. Neis on arvestatud Sulle vajalikke töökaugusi ja prilliklaasid on lihvitud just Sinule vajalikus tugevuses.

Kas tead, et kaela- ja peavalud on tihti tingitud valesti korrigeeritud nägemisest või valet tüüpi prilliklaasidest – kontrolli, et Su tööprillid oleksid Sinu jaoks parimad võimalikud!

 

Millised on head prilliklaasid?

Head prilliklaasid on optliselt täpsed, nende puhul ei teki läbi klaasi vaadates moonutusi.

 

Miks ja milliseid erinevusi prilliklaaside vahel on?

Prilliklaasi materjali valik on erinevate tugevuste puhul tähtis: suuremate tugevustega klaasid tasub teha õhendatud materjalist, et ninale ei koguneks liiga suur raskus. Klaasi optiline tugevus määratakse prillide kasutuseesmärki silmas pidades.

Ühevaatelised klaasid on sama tugevusega kogu klaasi ulatuses ja need võivad olla nn üldprillid, millega näeb kas kaugele või lähedale. Nägemiskaugust, e kui kaugele v lähedale prillidega näeb, mõjutavad nii prillide tugevus kui kasutaja enda silma kohandumisvõime ja silmaläätse elastsus – seda nimetatakse akommodatsiooniks.

Lähivaatamiseks mõeldud prillid võivad olla kas ühevaatelised (sel juhul näeb nende tugevusele ja silma kohandumisvõimele vastavat lähipiirkonda) või kahe- või mitmevaatelised.

Kahevaatelistel prillidel on kaks erinevat tugevust, läbi klaasi ülaosa näeb kaugemale ja klaasi alaosas eraldiasuv “luuk” on lugemiseks – sinna on paigutatud just Sinule sobiv lähilisa e sobiv tugevus lugemiseks.

Mitmevaateliste prillide lähilisa on kujundatud sujuva üleminekuga, ehk klaasidel on erinev tugevus lugemise jaoks, aga see ei eristu nähtavalt.

 

Näe liikluses hästi – kaitse end pimestamise eest

Liikluses peab enda ja teiste turvalisuse huvides nägemise korrektsioon olema parim võimalikest, nii et näed liiklusmärke ja teisi liiklejaid õigel ajal. Kontrolli oma sõiduprillide tugevust regulaarselt. Tihti öösiti autoga sõitjad võivad vajada erineva tugevusega prille öiseks sõiduks. Hoolitse ka selle eest, et prilliraam oleks tugev ja istuks hästi. Turvalisuse huvides tasub autos hoida tagavaraprille.

Pimestamist saab vältida kaitsvate päikeseprillidega. Isetumenevate klaaside toon muutub vastavalt UV-kiirgusele – aga autos ei ole tumenemist karta, sest auto aknaklaasid ei lase UV-kiirgust läbi. Polaroidklaasid likvideerivad peegeldused vee- või autotee pinnalt.

 

Mis on 100% UV-kaitse?

UV-kaitse tähendab, et prilliklaas ei lase läbi ultraviolettkiirgust (e nö sinist valgust, alla 400 nm nähtavast valgusest). UV-kaitset on vaja ultraviolettkiirguse kahjuliku mõju vältimiseks. Silmadele ohtlikku UV-kiirgust peegeldub eriti palju päikeselise ilmaga lume või vee pinnalt.

 

Kuidas päikesevalgus mõjub silmadele?

Päikesevalgus sisaldab suurel määral UV-kiirgust, nii tuleb eriti lumel ja veel liikudes kaitsta silmi päikeseprillidega. Ere valgus ka pimestab ja segab nägemist. Silmadele mõjuv rohke UV-kiirgus võib kiirendada katarakti (hall kae) tekkimist.

 

Mis vahet on erinevatel mitmevaatelistel klaasidel?

Erinevatel mitmevaatelistel klaasidel on kaugele ja lähedale vaatamise alad (e klaasi üla- ja alaosa) lihvitud vastavalt erinevale nägemisvajadusele. Mitmevaateliste klaaside äärealal esineb moonutusi, mis tulenevad klaasi ehitusest. Täpse optilise lihviga on võimalik moonutuste asukohta nihutada ja nii klaaside kaug- või lähinägemisala suurendada. Suur lähinägemise ala on hea lähitöö tegemiseks. Kui aga tähtsam on kaugele nägemine, siis on õigem valida suurema kaugnägemise alaga klaasid.

Mitmevaateliste klaaside tugevus muutub sujuvalt ülaosast kui alaosa suurima lähitugevuseni. Seda üleminekupiirkonda saab kasutada nö vahekaugusele (nt 1-2 m kaugusele) vaatamiseks ja mitmevaatelised klaasid erinevadki selles osas, kui lai või pikk üleminekupiirkond on ja kui hästi selle osa tugevusi saab nägemise heaks kasutada.

Kitsaste ja väikeste prilliraamide jaoks on vaja selleks spetsiaalselt disainitud mitmevaatelisi klaase: klaasid lihvitakse nii, et alaservas olev lugemisala on piisavalt suur.

Prilliraamid

Kontoriprillid tööl – kas tööandja kompenseerib tööprillide hinna?

Kontori- või muud tööprillid võivad kuuluda tööandja kompensatsiooni alla. Kontoritööks vajatakse lähiprille ja mida nõrgemaks silmade kohandumisvõime vanusega on muutunud, seda muutlikum võib eri töökaugusteks vajalik lähitugevus olla. Sel juhul vajatakse töökohal prille, mis tagavad kogu töökoha ulatuses selge nägemise. Siinkohal on sobivad nt mitmevaatelised lähitööklaasid. Opometrist oskab professionaalina leida parima lahenduse vastavalt Sinu nägemise ja töökoha tingimustele.

 

Klienditagasiside andmine

Tagasisidet oled oodatud andma siin.

Kliendid, kes on ostnud prillid ja kelle kontaktandmetes on e-posti aadress, saavad prilliostust umbes nädala möödudes e-kirja kutsega osaleda kliendirahulolu uuringus. E-kirjas on parool, millega klient saab vastata küsitlusele elektrooniliselt.

 

Milline on prillidele antav rahulolu garantii?

1. Rahulolu garantii

Uute prillidega käib kaasas kolmekuuline rahulolu garantii. Kui Sa mingil põhjusel pole soetatud prillidega rahul, võid vahetada need kolme kuu jooksul uute sama hinnaga prillide vastu, tasuda tuleb vaid prilliklaaside eest. Kallimate prillide saamiseks tuleb hinnavahe juurde maksta.

2. Prillide eluaegne hooldus

Instrumentariumist ostetud prillidele pakume eluaegset hooldust tasuta. Tasuta hoolduse alla kuulub kruvide pingutamine ja sangade painutamine. Tavalisest kasutamisest tingitud osade kulumist ei arvestata tasuta hoolduse alla.

 

Loe lisa püsikliendiprogrammist

 

Prillide remont

Remondime purunenud prille, kui nende parandamine on võimalik. Võid tulla oma katkiste prillidega meie kauplusesse, kus koos teenindajaga otsustatakse, kas prillide parandamine on võimalik. Prille pole alati võimalik parandada ootetööna, mõned tööd võtavad kauem aega ja tehakse meie töökojas. Kaupluses saab teha tavalisi hooldustöid nagu raamide painutamine, ninapatjade vahetus, kruvide pingutamine jms. Parandus- ja hooldustööd tehakse hinnakirja alusel, Instrumentariumi püsikliendile on hind soodsam.

 

Kuidas prille hooldada?

Prille pestakse leige vee ja pehmetoimelise pesuainega, klaasid kuivatatakse pehme rätikuga. Prillipuhastuslapp on abiks reisil olles või kui veega puhastamine ei ole võimalik.

Prille hoitakse toosis, mis kaitseb neid löökide ja kriimustuste eest.

Kontaktläätsed

Kontaktläätsede kasutamine

Optometristilt saad kontaktläätsede üksikasjaliku ja individuaalse kasutusjuhendi – järgi hoolega tema antud juhiseid.

 

Kas ma tohin kontaktläätsi kasutada?

Kontaktläätsed sobivad, kui Su silmad on terved – läätsede sobivust silmadega kontrollitakse alati enne läätsede proovimist optometristi poolt. Tänapäeval on kontaktläätsed saadaval pea igas tugevuses, ka astigmaatilistele silmadele ning mitmevaatelisena.

Kui Sa pole veel täiskasvanu, siis räägi oma vanemate ja silmaarsti või optometristiga, kas kontaktläätsed on Sinu jaoks sobiv lahendus – sest Sa peaksid ise olema võimeline oma kontaktläätsi hooldama ja silma asetama või neid ära võtma.

 

Millised kontaktläätsed valida?

Kontaktläätsede erinev kasutusotstarve ja kasutusaeg määravad ära selle, millised läätsed kellelegi sobivad.

Juhuslikuks vajaduseks on head ühekordsed kontaktläätsed, samuti nt reisil kasutamiseks või olukordades, kus läätsede puhastamine on hügieeniliselt keerukas.

Igapäevaseks kasutamiseks on valik lai: terveks kuuks või paariks nädalaks mõeldud läätsed, mida saab õhtul puhastada ja säilitada spetsiaalses anumas üle öö.

Ööpäevaringseks kasutamiseks sobivad pidevkandmiseks mõeldud läätsed, juhul, kui need on Su silmadele sobivad. Alusta läätsede kasutamist silmaarsti või optometristi juhiste järgi ja nende jälgimise all ning vaheta vanad läätsed uute vastu õigel ajal – nii püsivad Sinu silmad terved ja läätsed on alati puhtad.

Laste nägemisest

“Kas mu laps näeb hästi?”

Lapse nägemist saab jälgida. Kui väikelaps ei tunne huvi lähedal asuvate esemete vastu, võib see tähendada, et ta ei näe neid. Nägemistaju areneb üheskoos silmade, käte ja keha koordinatsiooniga ja lapse kohmakus võib olla tingitud silmade nõrgast tegevusest, mille puhul kauguse ja sügavuse tajumine on raskendatud.

 

Nägemine ja keskendumine

Hea nägemine aitab tegevustele keskendumisele kaasa. Kui õpilane ei näe hästi tahvlile kirjutatut, võib ta üldse õpetaja jälgimisest loobuda. Nägemishäire  sümptomiteks võivad olla silmade hõõrumine, peavalud, tähtede sassiminek kirjutamisel, sõrmega järjepidamine lugemisel ning isegi soovimatus lugeda. Enne kooli on ka hea üle kontrollida, ega prilliraamid pole jäänud väikseks või klaasid saanud kriimustada. Vanuse lisandudes võivad klaasid olla ka lihtsalt nõrgaks jäänud. Optometristil on lubatud määrata prille noorukitele üldiselt alates kaheksanadast eluaastast, kuid vajadusel suunatakse nooruk alatil silmaarsti juurde edasi.

 

Kas laste nägemist tuleb kontrollida – kuidas märgata, et mu laps näeb halvasti?

Laste silmi ja nägemise õiget arengut tuleb kontrollida juba väiksena. Silmakontroll erialaarsti juures on vajalik, kui märkad kõrvalekallet silmade asetuses (kõõrdsilmsus) või kui laps ei erista väikeseid esemeid või detaile.

Korrigeerimata refraktsioonihäire võib viia püsivalt nõrga nägemiseni ehk lapse nägemisvõime ei arene normaalselt ja tihti pole seda võimalik hiljem parandada isegi prillide abiga.

 

Nägemine esimestel eluaastatel

Vastsündinu lähinägemine on nõrk, kuid esimese aasta jooksul areneb nägemine normaalseks. Lisaks nägemisele on huvitav, kuidas laps nähtut mõistab. Alguses näeb laps kujusid ja siluette, hiljem hakkab neid ka ära tundma. Järgnevalt õpib laps tundma värve. Koos nägemise arenemisega õpib laps ka oma liigutusi nähtava suhtes koordineerima.

 

Nägemiskontroll hiljemalt 3-aastaselt

Lapse nägemist tuleks silmaasrti juures kontrollida hiljemalt 3-aastaselt. Siis saab veel tuvastada nägemistaju arengu võimalikke kõrvalekaldeid ja neid ravida. Enne kooliminekut ja kooliajal peaks lapse nägemist kontrollima kord aastas

Silmaarst

Meie ettevõttes töötavad silmaarstid ei  väljasta ravimiretsepte,  ei tegele  silmatraumade, söövituste, põletuste, äkilise nägemiskaotuse ja muude akuutsete probleemidega! Selleks tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda!

Erakorralise meditsiini silmakliinikud on:

Magdaleena Silmakliinik, Pärnu mnt 104, Tallinn
https://www.itk.ee/kliinikud/silmakliinik/silmakliinikust/silmapolikliinik

ITK Silmakliinik, Ravi 18, Tallinn
https://www.itk.ee/kliinikud/silmakliinik/silmakliinikust/silmapolikliinik

Tartu Ülekooli Kliinikum,  Silmakliinik
https://kliinikum.ee/et/erakorraline-vastuvott/silmakliinik

Lisaks on alati võimalik pöörduda oma asukoha lähimasse EMOsse!
Instrumentraium Optikal puudub koostööleping Haigekassaga, seega ei kompenseerita visiite Haigekassa poolt! Kõik kliendid tasuvad visiitide eest Instrumentraium Optika hinnakirja alusel.

 

Kas minna optometristi või silmaarsti juurde?

Optometrist on professionaalne nägemise asjatundja, kes on saanud põhjaliku erialahariduse ja tegutseb eksperdina nägemisprobleemide lahendamisel ning prillide ja kontaktläätsede määramisel. Silmaarst on kõrgharidusega arstiteaduse spetsialist, kes diagnoosib ja ravib silmade tervise probleeme.

Nägemiskontrolliks ja prillide või kontaktläätseds saamiseks võib minna optometristi juurde. Kui ta peab vajalikuks silmade arstlikku uuringut, juhatab ta Sind silmaarsti vastuvõtule.

Optometrist võib nägemiskontrolli läbi viia üle 8-aastastele lastele ja inimestele, kellele pole tehtud silmaoperatsiooni või diagnoositud simahaigust.

Alla 8-aastased lapsed käivad silmaarsti kontrollis. 40-60 aastastel oleks hea oma silmade seisundit regulaarselt silmaarsti juures kontrollida, kord kahe aasta tagant. Üle 60 aastased peaksid silmaarsti juures käima kord aastas.

Kui tead, et suguvõsas leidub pärilikke silmahaigusi (nt glaukoom), mine igaks juhuks kindlasti ka oma silmi kontrollima.

Kuidas ravida ja ennetada silmaprobleeme – kuivust, kipitust, valgustundlikkust ja kortse silmaümbruses?

Silmade kuivuse ja kipituse leevenduseks on spetsiaalsed niisutustilgad, mida saab nt optometristilt. Need on turvalised ja annavad silmadele meeldiva tunde. Kui silmad punetavad ja jooksevad rähma, siis tuleks kontrollida, kas tegu pole silmapõletikuga – külasta silmaarsti.

Valgustundlikkuse vastu aitavad tumendatud klaasid, tumendusastmeid on igale vajadusele. Üks võimalik lahendus on ka päikesevalguses isetumenevad klaasid – arutage optometristiga, milline variant on Sinule parim.

Silmaümbruse kortsud võivad tekkida silmade kissitamisest eredas valguses või silmade pingutamisest, et näha paremini. Kontrolli, et prillitugevus vastaks silmade vajadusele ja kaitse õrna silmaümbruse nahka piisavalt katvate päikeseprillidega.

 

Kuidas broneerida aega silmaarstile?

Silmaarsti aega saab broneerida samamoodi kui silmakontrolli optometristi juures. Kiireim viis on helistada otse kauplusesse. Broneerida saab ka e-maili teel.

 

Millised on levinuimad silmahaigused ja mis võib silmahaigusi tekitada?

Levinuimad rasked silmahaigused on hall kae ja glaukoom. Igas vanuses inimestel võib ette tulla silmapõletikku – seda ravitakse arsti poolt määratud silmatilkadega.

Osa silmahaigustest on pärilikud, seega, kui tead, et suguvõsas esineb mingit silmahaigust, siis käi regulaarselt oma silmi kontrollimas. Silmahaiguse varane diagnoos võib aidata selle arenemist aeglustada, kui tegu on arstlikult ravitava haigusega.

Hall kae teket võib mõjutada rohke UV-kiirgus, seega peaks eriti palju päikese käes viibivad inimesed kaitsma oma silmi päikeseprillidega