Kuidas valida sobivad prilliklaasid?

Miks prilliklaaside hinnad erinevad?

Prilliklaasid võivad olla ühe- või mitmevaatelised, see on hinna kujunemisel põhitegur. Kasutusel on ka erinevad materjalid ja pinnakatted, mis mõjutavad klaaside kaalu ja vastupidavust ning sellest omakorda sõltub klaaside hind.

 

Miks optometrist alati kallimaid klaase soovitab?

Kallimad klaasid on optiliselt kvaliteetsemad ja seega Sinu silmadele paremad. Kõrgema hinnaga klaasid on tugevamast ja sageli kergemast materjalist, nad peavad kauem vastu ja nende kasutamine on mugavam. Kõvapind ja peegeldusvastane kate parandavad nägemist, sest klaasid ei kriimustu nii kergesti ja nägemine on selgam. Ka soodsa hinnaga klaasidega näed hästi, kuid neil puuduvad mitmed nägemist parandavad omadused.

prilliklaasid

Mis vahe on erinevatel pinnakatetel?

Pinnakatted suurendavad nägemise kvaliteeti ja klaaside vastupidavust. Kõvapind muudab plastikklaasid kriimustustele vastupidavamaks. Peegeldusvastane kate vähendab klaasipinna läikeid ja tülikaid silmi väsitavaid peegeldusi. See lisab ka prilliklaasi valgusjõudu e silmad saavad nähtavast objektist parema pildi. Mustust hülgav pind hoiab klaasid puhtana, neile ei jää nii lihtsalt mustuse- ja rasvaplekke ning selliste klaasidega näed paremini.

 

Kas ma olen kaug- või lühinägelik ja kas ma vajan mitmevaatelisi klaase?

Kui näed hästi kaugele, oled kaugnägelik. Noor kaugnägelik inimene näeb sama hästi ka lähedale. Kui lugemine muutub raskeks ja tekst uduseks, võib selle põhjuseks olla liigsest lähitööst (ka noortel) tulenev silmaläätse väsimine või vanusega kaasnev silma kohandumisvõime nõrgenemine. Vajad prille lähedale vaatamiseks.

Kui Sa ei näe hästi kaugele, nt ei näe teravalt liiklusmärke või bussi numbrit, siis oled lühinägelik. Vajad prille kaugele vaatamiseks.

Mitmevaatelisi prille vajad siis, kui Su silmad vajavad eri tugevusega optilist korrektsiooni lähedale ja kaugele vaatamiseks.  Mitmevaatelised prillid on kasuks, kui vajad lugemiseks prille, aga töö iseloomust sõltuvalt tahad ka kaugele vaadata prille eest võtmata.

Loe klaasidest lisa

Silmade paindlikkus väheneb vanusega, seda võib märgata lugedes või mõnd täpsust nõudvat tööd tehes – vanemas eas ei näe enam hästi. Kui viia raamat kaugemale, siis muutub tekst taas selgemaks. Sel juhul on lähitöö jaoks tarvis spetsiaalseid eritugevusega prille ja nägemiskontrollis määratakse selleks vajalik lähilisa.

 

Mis on parim lahendus lähinägemise probleemi korral?

Lähinägemise probleemi korral annavad hea nägemisulatuse ühevaatelised klaasid. Ühevaatelised klaasid on hea valik, kui tööd ja lugemist on palju ning see toimub alati enam-vähem samal kaugusel – prillide tugevus määratakse alati individuaalselt Sinu silmade ja töökauguse alusel.

Üldprillid (kahe- või mitmevaatelised) sobivad lugemiseks, kuid nende lähivaate ala on väiksem, kui ühevaatelistel prillidel.

Spetsiaalsed töö- või kontoriprillid pakuvad võimalust näha teravalt mitmele lähedalasuvale kaugusele. Neis on arvestatud Sulle vajalikke töökaugusi ja prilliklaasid on lihvitud just Sinule vajalikus tugevuses.

Kas tead, et kaela- ja peavalud on tihti tingitud valesti korrigeeritud nägemisest või valet tüüpi prilliklaasidest – kontrolli, et Su tööprillid oleksid Sinu jaoks parimad võimalikud!

 

Millised on head prilliklaasid?

Head prilliklaasid on optliselt täpsed, nende puhul ei teki läbi klaasi vaadates moonutusi.

 

Miks ja milliseid erinevusi prilliklaaside vahel on?

Prilliklaasi materjali valik on erinevate tugevuste puhul tähtis: suuremate tugevustega klaasid tasub teha õhendatud materjalist, et ninale ei koguneks liiga suur raskus. Klaasi optiline tugevus määratakse prillide kasutuseesmärki silmas pidades.

Ühevaatelised klaasid on sama tugevusega kogu klaasi ulatuses ja need võivad olla nn üldprillid, millega näeb kas kaugele või lähedale. Nägemiskaugust, e kui kaugele v lähedale prillidega näeb, mõjutavad nii prillide tugevus kui kasutaja enda silma kohandumisvõime ja silmaläätse elastsus – seda nimetatakse akommodatsiooniks.

Lähivaatamiseks mõeldud prillid võivad olla kas ühevaatelised (sel juhul näeb nende tugevusele ja silma kohandumisvõimele vastavat lähipiirkonda) või kahe- või mitmevaatelised.

Kahevaatelistel prillidel on kaks erinevat tugevust, läbi klaasi ülaosa näeb kaugemale ja klaasi alaosas eraldiasuv “luuk” on lugemiseks – sinna on paigutatud just Sinule sobiv lähilisa e sobiv tugevus lugemiseks.

Mitmevaateliste prillide lähilisa on kujundatud sujuva üleminekuga, ehk klaasidel on erinev tugevus lugemise jaoks, aga see ei eristu nähtavalt.

 

Näe liikluses hästi – kaitse end pimestamise eest

Liikluses peab enda ja teiste turvalisuse huvides nägemise korrektsioon olema parim võimalikest, nii et näed liiklusmärke ja teisi liiklejaid õigel ajal. Kontrolli oma sõiduprillide tugevust regulaarselt. Tihti öösiti autoga sõitjad võivad vajada erineva tugevusega prille öiseks sõiduks. Hoolitse ka selle eest, et prilliraam oleks tugev ja istuks hästi. Turvalisuse huvides tasub autos hoida tagavaraprille.

Pimestamist saab vältida kaitsvate päikeseprillidega. Isetumenevate klaaside toon muutub vastavalt UV-kiirgusele – aga autos ei ole tumenemist karta, sest auto aknaklaasid ei lase UV-kiirgust läbi. Polaroidklaasid likvideerivad peegeldused vee- või autotee pinnalt.

 

Mis on 100% UV-kaitse?

UV-kaitse tähendab, et prilliklaas ei lase läbi ultraviolettkiirgust (e nö sinist valgust, alla 400 nm nähtavast valgusest). UV-kaitset on vaja ultraviolettkiirguse kahjuliku mõju vältimiseks. Silmadele ohtlikku UV-kiirgust peegeldub eriti palju päikeselise ilmaga lume või vee pinnalt.

 

Kuidas päikesevalgus mõjub silmadele?

Päikesevalgus sisaldab suurel määral UV-kiirgust, nii tuleb eriti lumel ja veel liikudes kaitsta silmi päikeseprillidega. Ere valgus ka pimestab ja segab nägemist. Silmadele mõjuv rohke UV-kiirgus võib kiirendada katarakti (hall kae) tekkimist.

 

Mis vahet on erinevatel mitmevaatelistel klaasidel?

Erinevatel mitmevaatelistel klaasidel on kaugele ja lähedale vaatamise alad (e klaasi üla- ja alaosa) lihvitud vastavalt erinevale nägemisvajadusele. Mitmevaateliste klaaside äärealal esineb moonutusi, mis tulenevad klaasi ehitusest. Täpse optilise lihviga on võimalik moonutuste asukohta nihutada ja nii klaaside kaug- või lähinägemisala suurendada. Suur lähinägemise ala on hea lähitöö tegemiseks. Kui aga tähtsam on kaugele nägemine, siis on õigem valida suurema kaugnägemise alaga klaasid.

Mitmevaateliste klaaside tugevus muutub sujuvalt ülaosast kui alaosa suurima lähitugevuseni. Seda üleminekupiirkonda saab kasutada nö vahekaugusele (nt 1-2 m kaugusele) vaatamiseks ja mitmevaatelised klaasid erinevadki selles osas, kui lai või pikk üleminekupiirkond on ja kui hästi selle osa tugevusi saab nägemise heaks kasutada.

Kitsaste ja väikeste prilliraamide jaoks on vaja selleks spetsiaalselt disainitud mitmevaatelisi klaase: klaasid lihvitakse nii, et alaservas olev lugemisala on piisavalt suur.