Prillid on aksessuaarid, mis peavad sobima nii näokuju kui ka inimese iseloomuga. Isegi kui pikaajalised päikeseprillikandjad on leidnud omale kindla kujuga prillid, tasub vahelduse mõttes julgelt proovida erineva stiili ja kujuga lahendusi, et leida oma aksessuaaride hulka uusi täiendusi ja maitseid. Tähelepanu peab jääma aga sellele, et prilliklaasid vastaksid tingimustele, millal ja millises keskkonnas neid kasutatakse ning kindlasti pöörama tähelepanu ka sellele, et kaitse päikese eest oleks efektiivne. Seepärast on oluline muretseda prillid, millel oleks päikeseprillide UV-kaitse. 
Päikesevalgusega koos jõuab meieni UV-kiirgus, millest 95% moodustab UV-A kiirgus, mille intensiivsus on aasta läbi Eestis praktiliselt sama tugev. Ohtlikum on aga UV-B kiirgus, mis on kantserogeensem osa päikesevalgusest. Eestis on UV-B kiirgus intensiivsem kevadest sügiseni ja eriti hommikul kella 10st kuni õhtul kella 16ni, mil nii enda nahka, silmi kui ka juukseid tuleb eriti kahjustuste eest kaitsta.
Kui naha kaitsmiseks sobib otsese päikese eest varjus olemine, puuvillaste riiete kandmine ning ka füüsikalise kaitse põhiste päikesekreemide kasutamine, mis sisaldaks tsinkoksiidi ja titaanoksiidi, siis silmade kaitseks tasub valida korralikud päikseprillid, mis kaitseksid silmi nii UV-kiirguse kui ka ereda valguse eest.
Instrumentarium optometrist Merle Väljari selgitab, et kõige kergem on silmi ereda päikesevalguse ja UV-kiirguse eest kaitsta päikeseprillidega, mida tasub kasutada päikeseliste päevadega läbi aasta. Päikeseprillideta võib päikese käes viibida lühiajaliselt, aga kui on teada, et päikese käes tuleb viibida mitmeid tunde või terve päeva, siis tasub silmi kaitsta korralike päikeseprillidega ning kasutada võimalusel ka päikesevarje näiteks peakatte näol, et silmi ereda valguse eest rohkem kaitsta. Seejuures on oluline, et päikeseprillide klaasidel oleks ka reaalselt UV-A ja UV-B kiirguse kaitse, sest lihtsalt tumedam klaas silmadele kaitset ei taga. Sageli unustatakse kaitsta just laste silmi, kuigi see on eriti oluline, sest nende silmad on UV-kiirgusele eriti tundlikud, kuid samuti vajavad silmad päikesevalguse eest kaitset vanemas eas.
Kui silmi järjepidevalt päikese- ja UV-kiirguse eest ei kaitsta, võivad kaasneda mitmed ägedad ja kroonilised silmakahjustused. Näiteks fotokeratiit ehk silma sarvkesta päikesepõletus, mida põhjustab UV-B kiirgus. Fotokeratiit võib tekkida, kui viibida tunde rannas, lumel või veekogul ilma silmi päikeseprillidega kaitsmata. Esmasteks sümptomiteks on 1-2-päeva kestev valu ja ajutine nägemise kadumine - 20 protsenti kõikidest katarakti ehk hallkae juhtumitest on põhjustatud just liigsest UV-kiirgusest.
Intensiivse päikese korral eelistada kindlasti tugevama UV-filtriga prilliklaase, eriti mägedes ja lõunamaades ning peegelduvate pindade puhul nagu näiteks veekogude ääres või merel viibides, aga ka pärast vihma autoga sõites, polariseeritud päikeseprille. Polariseeritud päikeseprillid vähendavad peegeldust vee- ja autotee pinnalt ja muudavad nägemise seeläbi selgemaks ja täpsemaks, väsitades silmi vähem.
Suvisel ajal sobib ideaalselt kandmiseks päikeseprillid. Päikeseprillide klaase on võimalik soetada ka miinus- või plussklaasidega või kanda all kontaktläätsi. Suveperioodil ja puhkuse ajal vahetatakse päikeseprille, optilisi prille ja kontaktläätsesid sagedamini kui näiteks tööajal, sest vajadused on erinevad — samas ei ole puhkusepaikades alati tagatud tingimusi, et vahetada läätsesid puhaste kätega ja see loob kõrgendatud riski silmainfektsioonideks. Kõige olulisem kontaktläätsede käsitlemisel on käte hügieen ehk iga kord kui läätsed silma asetada ja need sealt eemaldada, tuleb kindlasti käsi pesta. Teine oluline aspekt on jälgida täpselt kandmisrežiimi ja optometristi soovitusi kontaktläätsede valimisel, kandmisel ja hooldusel.
Suvisel ajal ja üleüldiselt on silmadele kõige mugavamad ja turvalisemad ühekordsed päevased läätsed, mis ei vaja hooldust - neid ei pea säilitama konteineris ja pärast eemaldamist saab need kohe ära visata. Kontaktläätsede kasuks räägib ka võimalus kanda suurte klaasidega isikupäraseid päikeseprille, mis sageli tehniliselt ei võimalda optiliste päikeseprilliklaaside paigaldamist. Optilised päikeseprillid on väga heaks alternatiiviks kontaktläätsede kandjatele, sest võimaldavad suvel silmadele puhkust anda.
Läätsede valimist peab kindlasti alustama optometristi külastusega, kes selgitab välja, milliste parameetritega kontaktläätsed silma sobivad ja hindab samas ka silmade tervislikku seisundit, kas üldse ja kui, siis milliseid kontaktläätsi peaks kandma. Läätsede parameetriteks on läätse diameeter ja baaskumerus, mis inimestel erinevad. Lisaks peavad silmad olema terved, ehk ei tohi olla silmapõletikku, silmade kuivust jms. Kui silmadega on kõik on korras ja läätsede parameetrid saadud, siis võib hakata läätsi valima. Juhul kui optikakaupluses puuduvad sobilikud kontaktläätsed, siis võib tellida neid ka mujalt või e-poodidest, arvestades optometristilt saadud silmade eripära arvestavaid parameetreid, kuid peab kindlasti arvestama, et läätsede materjal ja paksus võivad olla erinevad ja ei pruugi nii mugavad silmas tunduda, kui need, mis on proovitud visiidi käigus.
Kui sobilikud kontaktläätsed on leitud, siis tasub teada, et kui kontaktläätsi pole võimalik konteineris spetsiaalses läätsevedelikus säilitada, tuleb need pärast silmast eemaldamist ära visata, sest kuskil mujal neid kindlasti hoida ei tohi. Kui minna matkama, siis soovitaksin kindlasti kasutada vaid ühepäevaseid kontaktläätsi, mida ei pea säilitama ega hooldama ja mida võib peale silmast eemaldamist kohe ära visata - nii on risk silmapõletike tekkeks kõige väiksem. Teine võimalus on ööpäevased kontaktläätsed, mida võib silmas hoida kuni kaks nädalat järjest. Siiski peab eelnevalt nende kandmiseks kindlasti konsulteerima silmaarsti või optometristiga, kas silmade tervislik seisund sellist kandmist võimaldab. Läätsekandjatel on soovituslik kasutada silmade värskenduseks niisutavaid silmatilku, mis on mõeldud spetsiaalselt koos kontaktläätsedega kasutamiseks.